27. Veebruar 2007 kell 14:33 (Igasugust)
Ilmselt hakkab see gripp nüüd meile jõudma, mis vahepeal pool kooli tühjaks tegi. Põnn läks hommikul kooli ja minestas riietehoius. Läksin talle järele ning avastasin ka enda olevat minestamise äärel. Kõigil kolmel on hull peavalu. Palavik õnneks veel väga suur pole.
Ning korsten ütles eile õhtul üles. Umbes jälle. Kümme päeva pidaski vastu. Jess.
Lisa kommentaar
26. Veebruar 2007 kell 5:27 (Igasugust)
…see on, et kui ma öösel 1 ja 3 vahel üles ärkan, siis enam magama ei jää. Mõnikord harva ei suuda juba õhtul magama jääda. Ei ole kohvi ega tee viga, eile jõin piparmünditeed ja ikka hakkas uni tulema alles veerand tundi enne äratuskella. Sellist asja juhtub kord-paar nädalas ja loomulikult pole järgmine päev eriti viljakas.
Huvitav, kas kõik DM-id seisavad lõpuks silmitsi tundega, et mängijad vajavad neid ainult sedavõrd, kui palju nad mängu teha jõuavad? Olen selleteemalist juttu mujalt ka kuulnud, pole ainult isiklik kogemus.
Lisa kommentaar
25. Veebruar 2007 kell 21:35 (Kassloomad)
Liisu otsustas, et veebruari lõpp on parim aeg kasuka vahetamiseks. Pärast seda kui põnn ta ära harjas, on kass turja pealt kiilakas ega taha ahjutoast eriti välja tulla. Külm, noh.
Roosi mängib üha lustlikumalt ja rohkem ja hüppab meelsasti läbi õlgedest rõnga, millesse ta veel mõne kuu eest ilmselgelt kinni oleks jäänud. Tema tuttav tihane muutub iga päevaga ülbemaks. Sattusin peale stseenile, kus tihane oli tagumiku vastu aknaklaasi toetanud, saba lehvikuna klaasil laiali, ja õgis süüa, samal ajal kui vaene väike kass meeleheitlikult ta tagumiku koha pealt klaasi kraapis. Tihane temast igatahes välja ei teinud.
Kiits on endistviisi jutukas ning jookseb kohe kohale, kui keegi kusagil kedagi kallistab. Näib, et süstid on andeks antud, mõlema vastu nühib end ühtviisi. Kõhualune on ikka veel roosa.
Lisa kommentaar
25. Veebruar 2007 kell 15:10 (Igasugust)
Meie igapäevast palavikku anna meile tänapäev. Kriipse lisandub iga päevaga. Eile olin sunnitud voodisse minema. Täna olin sunnitud mõnda aega seal olema.
Näib, et koolivaheajal on jällegi laager tulemas. See on tegelikult nii armas, et inimesed on valmis seda pikka, kulukat ja tüütut teekonda siia ikka ja jälle ette võtma, et süüa nii palju pelmeene kui sisse läheb ja muidu lõbutseda. Vahepeal oli küll tunne, et elu läheb oma loomulikku rada edasi, nooremad kasvavad suureks ning pühenduvad muudele asjadele. Vanainimestega suhtlevad meie riigis vaid imelikud noored, eks ole.
Ja kui veab, siis tuleb järgmisel nädalal Seitsmenda Mere teine mäng ja veel üks uus mäng. Kaks tegelast alustavad oma elu ja võitlusi. Võimalus vahepeal ise mängida saada peaks natuke ajutegevust ergutama.
1 kommentaar
24. Veebruar 2007 kell 15:23 (Tõlketöö)
Hercules Stone vahtis kulme kortsutades oma taldrikut. „Ma ei saa seda süüa,” urises ta. Mehe isiklik kelner ilmus kui nõiaväel tema kõrvale. „Ma mõtlesin, et kokale sai öeldud, kuidas ta mu burgerit peab tegema. Juust käib liha peale ja kurgid tomati ja salati vahele, mitte salati peale. Sinep käib liha alla, mitte peale, ja majonees peab olema kurgi ja tomati vahel.”
„Ma vabandan, härra,” ütles kelner, „kokal on väga raske järjestust meeles pidada, sest see muutub kogu aeg.”
„Ma ei saa seda süüa,” teatas Hercules Stone ja keeras siis nagu hellitatud põngerjas oma taldriku kummuli.
„Oh taevake!” ütles Suky Champagne teiselt poolt lauda. „Nüüd ei suuda ma oma salatit seedida.”
Cosmo Ace oli kaastundlikum. „Ära nüüd muretse, Herc.”
Kuid Suky kõrval istuv King Moose tõstis kaheksaharulise küünlajala enda eest ära, nõnda et ta sai Hercules Stone’ile silma vaadata.
„Vat mis ma sulle nüid kostan, Stone,” lõrises ta. „Kui sa sedapsi edasi käitud, siis saad sa minult rusikaburgeri söögiks. Ja selle peal ep ole ei majoneesi ega kurki ega sinepit. See tuleb just sihukesena nagu tema on ja virutab su kenad hambad suust minema, nii et edaspidi sööd ainult suppi.”
Lisa kommentaar
23. Veebruar 2007 kell 14:48 (Igasugust)
Kuuldused köhast vabanemisest olid liialdatud. Ta sai alatutest plaanidest kuidagiviisi teada ega suvatsenud kuhugi minna. Palavik on ka tagasi. Ära on tüüdanud nädalate kaupa niiviisi vinduda, ehkki olgem ausad, minu puhul on igal talvel paar kuud niiviisi väikese palavikuga püstijalu põdemine sama tavaline asi kui et lumi on maas.
Roosi sattus täna ülbe tihase peale, kes ettevaatliku käpaga katsumise peale kuhugi ei läinud ja kassil end läbi jääs klaasi pikalt uurida laskis. Kas oli kõht nii tühi, et passiv elukas korda ei läinud, või oli tegemist targa tihasega, kes teadis, kui hea asi on klaas peki ja kassi vahel. Seda igapäevast tihasejahti on täitsa põnev jälgida, Roosi on täpselt sellise olekuga alati, nagu ta tõesti ei julgeks lindu kõvemini puutuda kui vaid pehme käpaga. Ühe sellise uurimise ajal tuli Kiits, käratas teisele: “Loll, see on toit!” ja andis käpaga pläu piki nina, et too jahti ei segaks. Teine siis tõmbaski viisakalt end tugitooli peale tagasi ja jälgis, kuidas õige küttimine käib. Mitte et Kiits kunagi õues käinud või lindu püüdnud oleks…
Lisa kommentaar
22. Veebruar 2007 kell 16:43 (Igasugust)
Peagi peaks müügis olema Muusa teine number ja selles lugu drägonist ja drägonistidest.
Lisa kommentaar
21. Veebruar 2007 kell 21:01 (Igasugust)
Nüüd on see tore igatalvine köha, mis kevadel üle läheb, oma kolm nädalat või rohkem tuure kogunud. Aeg-ajalt on juba selline pahupidi tiritava kinda tunne ja kui kord alustad, läheb mitu minutit, enne kui pidurid peale saab. Köharohud ei tee sellele köhale eriti midagi paha. Aga molutasin täna sellises toredas kohas nagu meie ahjutuba, kus eriti pikalt olla ei saa, sest sooja on seal talveperioodil pidevalt nii 28 ja 33 kraadi vahel. Päris mitu tundi molutasin, kuni süda kannatas, ja hingasin kuuma õhku sisse. Ja siis molutasin veel. Kui ma nüüd veel paar päevakest seal mitu tundi korraga molutamas käin, võib isegi juhtuda, et saan sellest neetud köhast enam-vähem lahti. Igatahes progress on täiesti silmanähtavalt olemas.
Ahi pole mitte üksnes kasside parim sõber.
Lisa kommentaar
21. Veebruar 2007 kell 9:13 (Igasugust)
…tähendas harilikku argipäeva. Köha. Töö. Veel rohkem köha. Töö. Hullult palju köha. Töö. Ja nii edasi.
Põnn hoiatas ähvardava ohu eest. Tema tuttavasse loomapoodi tulevad ta lemmikud kultuurtarakanid müüki. See on ainus loomaliik, mille kojutoomise vastu ma olen suuri lahinguid löönud, kujutledes mööda maja ringi sibavaid ilusate kirjute putukate horde ja seletamist naabritele, kui nunnud nad tegelikult on. Brrr… Peaks vist toetuma oletusele, et kassid võivad sihukeste söömisest mürgituse saada.
1 kommentaar
16. Veebruar 2007 kell 20:41 (Igasugust)
See tänaõhtune film Šotimaa kuninganna Maria Stuarti eluloost oli pehmelt öeldes masendav. Umbes nagu oleks Troonide mäng antud lavastada mõnele Ladina-Ameerika kogemustega seebirežissöörile. Inimesed, lugege parem Zweigi.
Lisa kommentaar
16. Veebruar 2007 kell 9:08 (Igasugust, drägon)
… ehkki hommikul oli köetud toas 20 kraadi sooja ja mujal 15. Mehed igatahes möllavad katusel praegu, nii et on lootus jälle kütma hakata varsti. Lootus sooja saada mõjub apaatia vastu hästi, ehkki palavik on vist täna ka.
Ja õnnitlused Sashile, kes nüüd ilmselt kahe jalaga DM-ide klubis sees.
Ei läinudki palju aega esimesest mängitud mängust esimese tehtud mänguni, enam-vähem täpselt aasta.
Mulle tegelikult hullusti meeldib, kui mängijatest mängujuhid kasvavad.
Lisa kommentaar
15. Veebruar 2007 kell 5:43 (Igasugust)
Korsten pidas pärast viimast puhastamist väga vähe vastu ja on nüüd jälle umbes, nii et eilsest ei saa kütta. Külm teeb apaatseks. Lisaks kipub juba mitmendat päeva umbes lõunast palavik kallale. Aga kui paha saab mööda, on jälle hea nagu ikka.
Lisa kommentaar
13. Veebruar 2007 kell 18:59 (Igasugust)
Lisa kommentaar
13. Veebruar 2007 kell 11:36 (Igasugust)
… siia kirjutada Albast ja Eskist ja veel ühest toimuma hakkavast kontserdist, mida Tallinna ja Tartu rahvale soovitada, aga tuleb kirjutada hoopis, et läheb ilmselt blogi kolimiseks wordpressi. Eilsed ümberkorraldused blogspotile ei mõjunud ja postitus lendas kus see ja teine.
1 kommentaar
12. Veebruar 2007 kell 17:25 (Igasugust)
Nagu me kõik teame, on otsustavaks tegutsemiseks enamasti tarvis suunavat jalahoopi tagumikku. Kui error 400 enam üksnes blogipostitusi ei seganud, vaid ka enam Postimeest ei näidanud, sai ketas tühjaks tõstetud. Nagunii oli vaja formaatida ja windows uuesti peale panna teise failisüsteemiga. See siin nüüd toimubki. Postimehe sain igatahes tagasi, ootan põnevusega hetke, mil on aega katsetada blogis pikemat postitust.
1 kommentaar