Nädal ilma arvutita (mis seisis maailmast lahti ühendatuna kenasti katte all nurgas) neljateisttunniseid tööpäevi oli päris karm küll, aga tore ka. Kahe toa põrandad on nüüd vahetatud, seinad poolenisti. Kolmekesi möllates jõuab ikka kõvasti rohkem kui kahekesi edasi nokitsedes, aga põnni toas juba paistab valgus tunneli lõpus – on jäänud kipsplaatide vahede kinnipahteldamine ja tapeedipanek. Ahjutoas on olukord karmim, seal ootab ahju aluse plaatimine, seejärel plaatideta jäänud põrandaosa linoleumiga katmine, kõige suurema tööna kahe seina uuesti krohvimine, sest need seinad meenutavad sileduselt mitte harilikku ehituspaneeli, vaid kusagilt väljakaevatud mitmesaja aastaseid müüre – ja siis seineks + selle värvimine. Kirss koogi peal on kogu elutuppa laotud peaaegu laeni ulatuva kraamivirna sorteerimine ja tagasikolimine. Selle kõigega võib kuu aega minna küll.
Remondi kõrvalt tuleb muidugi tööd ka teha nüüd, sellest nädalast läks käiku Darren Shani Vampiiri abiline. Hm, antud kontekstis võiks ‘assistant’ olla tõlgitud isegi õpipoisiks. Mõtlen veel selle üle. Raamat on sama hea kui esimene osa, pinget ja õudust on muidugi rohkem. Järgmisi osi pole lugenud, ei oska öelda, kas õudus kasvab või jääb samale tasemele.
Tundub, et Triibik ja Piiks üritavad omavahel sõbrustada, paar korda olen tabanud nad milleltki, mida võiks mängimiseks pidada. Igatahes Piiks ei karda kassipoega ja Triibiku jaoks paistavad rotid pigem seltsilised kui saak olema. Eile upitas Piiks igatahes käppadega heinu üles enda ja Triibiku vahele puuriseina najale ning Triibik nakitses võre vahelt välja ulatuvaid heinakõrsi. Arvasin, et rott kardab, ja tõstsin kogu heinatuusti katvaks vaheseinaks. Mõlemad loomad paistsid sellest pettunud olevat, sest nad ei näinud enam teineteist. Uurin ja katsetan.
Emand ütles,
3. september 2008 kell 9:04
Teil käib elu ikka kohe täie hooga! remont oleks lahe asi, kui see sealjuures nii närvesööv poleks.
Siiski edu teile sinna ja loodan, et saad ka töödega mäele!
Kas tervis siis sügisel nii hea on, et nõnda rahmeldada jaksad? Ja kuidas Põnnil koolis läheb?
Shadow ütles,
3. september 2008 kell 11:31
Tervis, ptüi-ptüi-ptüi, on üllataval kombel vastu pidanud siiani – või siis on asi lihtsalt selles, et kui inimesel pole aega haige olla, siis ta ei ole ka.
Või siis ta lihtsalt on haige püstijalu ja töö käigus. Tegelikult arvan, et see õige sügisene põdemine ja kondivalu algab kusagil kuu aja pärast.
Põnn on nüüd seitsmendas ja eluga suhteliselt rahul – kui vaid inglise keelt poleks. Mitte et tal midagi inglise keele vastu oleks muidu, ja oskab ta seda piisavalt, et oma inglisekeelses Howrses kirjavahetust pidada ja tekstidest aru saada, probleem on õpetajas. Näidake mulle last, kes armastaks inglise keelt, kui ta peab iga jumala päev kodutööna õppima sõna-sõnalt pähe lehekülje ilukirjanduslikku teksti (oleks siis veel midagi uut ja huvitavat, aga tekstid pärinevad mingist muldvanast inglise keele õpikust) pluss veel paarkümmend sõna pluss veel miski paar-kolm lehekülge töövihikutööd. Ja point on veel selles, et mida rohkem sa tunnis ära teed, seda rohkem kodust tööd antakse. Inglise keele kodutööde maht on sama suur kui kõigil ülejäänud ainetel kokku ning seda stabiilselt. Aga muidu jah – kellele ikka kooliskäimine väga südamelähedane oleks, eriti veel septembrikuus, kui suvi veel meeles ja naha all, kuid õnneks oskab ta end lohutada igasuguste asjadega, mis teistes koolides hullemad näivad olevat