Tarbijad jagavad keelekogemusi
6. oktoober 2008 kell 9:39 (Igasugust)
Pärit Karmikarmilt
27. september 2008 kell 8:19 (Igasugust)
Loodetavasti ta ei pahanda.
—————–
Töötajaskonna iseloomustamisest
Eurodirektiiv töötajate iseloomustustes kasutatavatest mõistetest ja nende tegelikust tähendusest:
1. KESKPÄRANE TÖÖTAJA – mitte eriti nupukas
2. VÄGA HEA ERIALASE ETTEVALMISTUSEGA – ei ole veel suuremaid prohmakaid
teinud
3. ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE – joob palju
4. PERE ON ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE – abikaasa joob ka
5. KIIRE MÕTLEMISEGA – esitab usutavaid vabandusi
6. KAALUTLEVA LOOMUGA – ei ole võimeline otsuseid langetama
7. AMETIALASELT EDASIPÜÜDLIK – teeb kõikidele välja
8. KEERULISI OLUKORDI LAHENDAB LOOGILISELT – laseb kellelgi teisel töö ära teha
9. HEA VÄLJENDUSOSKUSEGA – räägib eesti keeles
10. JUHIOMADUSTEGA- on pikka kasvu ja räägib eesti keeles
11. HEA HUUMORIMEELEGA – teab palju nilbeid nalju
12. HEA DISTSIPLIINITUNDEGA – tuleb õigeks ajaks tööle
13. TÖÖ ON TEMA JAOKS ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA – liiga koleda välimusega, et keegi temaga väljas tahaks käia
14. ISESEISEV TÖÖTAJA – mitte keegi ei tea, millega ta tegeleb
15. HEA SUHTLEJA – räägib palju telefoniga
16. TÖÖANDJALE LOJAALNE – ei saaks kusagilt mujalt tööd
Mõtlemapanev
11. september 2008 kell 19:18 (Igasugust, Kassloomad)
11. septembri Tartu Postimehes kirjutab üks perearst kassidest-koertest turuväravas ja ütleb muuhulgas, et:
Eelmisel aastal hukati Tartu varjupaigas 644 kassi!
…mis lükkab ümber kõikide varjupaikade töötajate väited, et magama pannakse varjupaikades vaid
parandamatult haiged või kurjad loomad. 644 teeb praktiliselt kaks kassi päevas ja seda ainult ühes varjupaigas. Mul pole ka põhjust auväärt perearsti öeldud numbris kahelda, küllap ta oma andmed artiklit kirjutades otsesest allikast sai.
Olgu muld neile kerge.
Eetris tagasi
3. september 2008 kell 7:56 (Igasugust)
Nädal ilma arvutita (mis seisis maailmast lahti ühendatuna kenasti katte all nurgas) neljateisttunniseid tööpäevi oli päris karm küll, aga tore ka. Kahe toa põrandad on nüüd vahetatud, seinad poolenisti. Kolmekesi möllates jõuab ikka kõvasti rohkem kui kahekesi edasi nokitsedes, aga põnni toas juba paistab valgus tunneli lõpus – on jäänud kipsplaatide vahede kinnipahteldamine ja tapeedipanek. Ahjutoas on olukord karmim, seal ootab ahju aluse plaatimine, seejärel plaatideta jäänud põrandaosa linoleumiga katmine, kõige suurema tööna kahe seina uuesti krohvimine, sest need seinad meenutavad sileduselt mitte harilikku ehituspaneeli, vaid kusagilt väljakaevatud mitmesaja aastaseid müüre – ja siis seineks + selle värvimine. Kirss koogi peal on kogu elutuppa laotud peaaegu laeni ulatuva kraamivirna sorteerimine ja tagasikolimine. Selle kõigega võib kuu aega minna küll.
Remondi kõrvalt tuleb muidugi tööd ka teha nüüd, sellest nädalast läks käiku Darren Shani Vampiiri abiline. Hm, antud kontekstis võiks ‘assistant’ olla tõlgitud isegi õpipoisiks. Mõtlen veel selle üle. Raamat on sama hea kui esimene osa, pinget ja õudust on muidugi rohkem. Järgmisi osi pole lugenud, ei oska öelda, kas õudus kasvab või jääb samale tasemele.
Tundub, et Triibik ja Piiks üritavad omavahel sõbrustada, paar korda olen tabanud nad milleltki, mida võiks mängimiseks pidada. Igatahes Piiks ei karda kassipoega ja Triibiku jaoks paistavad rotid pigem seltsilised kui saak olema. Eile upitas Piiks igatahes käppadega heinu üles enda ja Triibiku vahele puuriseina najale ning Triibik nakitses võre vahelt välja ulatuvaid heinakõrsi. Arvasin, et rott kardab, ja tõstsin kogu heinatuusti katvaks vaheseinaks. Mõlemad loomad paistsid sellest pettunud olevat, sest nad ei näinud enam teineteist. Uurin ja katsetan.
Remont algas
25. august 2008 kell 19:31 (Igasugust)
Poisid vahetavad ust. Uksepiidast tuli riba maha saagida, et paika läheks, aga lõpp hea, kõik hea. Homme varahommikul saabuvad aknad, kõik viis tükki. Pärast akendevahetust saab hakata aknaaluseid laoplatsidena kasutama ja ahjutoa põrandat tegema. Üritan mitte mõelda sellele, kes peab kogu kraami kappidesse tagasi kolima.
Aga tegelikult on tore.
Parandus
22. august 2008 kell 15:47 (Tõlketöö)
Tags: Add new tag
Nagu selgus, tuleb töölauale mitte Larklight, vaid Darren Shani teine osa, The Vampire’s Assistant.
Väike vigane kass ja muud asjad
22. august 2008 kell 8:48 (Igasugust, Kassloomad)
Eelmise postituse ülemiselt pildilt on tegelikult üsna hästi aimatav, mida näitas viimatise kliinikuskäimise röntgenipilt: Triibiku selgroog pole mitte kena ühtlane loogakujuline kaar, nagu kassil peaks olema, vaid W-kujuline, üks sügav lohk turjal ja teine ristluude juures. Arst arvas, et ta ei saanud ilmselt lapsepõlves piisavalt kaltsiumi ja selgroog jäi liiga kauaks pehmeks – või midagi sinnapoole, kõik ei jäänud täpselt meelde. Igatahes teha sellega midagi ei anna. Kuulamisel kopsud enam ei kahisenud, aga pilt näitas, et vesi on sees – ja ilmselt oskas väike röövel ikkagi soojast ilmast hoolimata tõmbetuult või muidu külma saada ja nüüd on tal uuesti nohu, alguses ühes ninapooles ja nüüd mõlemas. Lõhnab uue antibiootikumikuuri järele, peab katsuma järgmisel nädalal muu möllu sees temaga veel kliinikus ära käia. Ma ei kujuta üldse ette, mis temast saab. Ühest küljest vajaks ta ravi ja jälgimist veel pikka aega ja kes talle seda ikka pakkuda viitsiks ja ta on väike vahva loom, teisest küljest kuus looma kolme inimese peale on ikka palju küll. Seda enam, et teised kassid ei tunnista ega salli ikka veel kassipoega ega hakka ilmselt ka sallima, mis tähendab suuresti tema elamist siin meie toas. Teistest on ka kahju, sest nemad veedavad suure osa päevast omapäi ega saa enam öösiti voodisse ronida, nii et tunnevad ennast mõnevõrra hüljatutena. Kui nad omavahel läbi saaksid, poleks mingit probleemi, eks jõuaks selle ühe karvase kõhu veel ära toita. Nii et igati kahevahel olukord oma poolt ja vastu argumentidega.
Kurb uudis on muidugi ka see, et meie kassitohter hoopis Kreekamaale tööle läks, esialgu küll pooleks aastaks. Väga loodan, et ta sealt tagasi ikka tuleb. Seni peame kellegi teisega harjuma.
Muudest uudistest nii palju, et oleme nüüd kuu aega elanud akende vahetamise valmiduses ehk siis “hunniku otsas”, kuna kõik aknaalused on mööblist lagedaks tehtud. Lootsime, et enne septembri viimast nädalat saab asjaga ühele poole, sest sel viimasel nädalal on plaan ahjutoa ja põnni toa põrandad ära vahetada ning korda teha need seinad, millel ainult tapeet krohvi kinni hoiab (no ja kaua see tapeet ikka jaksab) ehk siis põhjalik remont kahes toas korraga. Aga võta näpust, aknafirma teatas oma saabumisest 26-ndal ehk teisipäeval, mis tähendab, et kus on hullumaja, sinna tuleb seda juurdegi. Loodetavasti jõuame selleks ajaks ahjutuppa põranda tekitada. Kraami ümberpaigutamine nõuab logistilisi imesid, sest akende alla midagi tõsta ei saa ja põrandale peab ligi pääsema 
Ja muidugi vaene põnn, kel pole viimasel suvenädalal elamist ega olemist – aga kõigi huvides on töö võimalikult kiiresti ära teha. Nii et vabandan ette, kui olen õhtuti surmväsinud ja peast juhm.
Warriorsi lõpetasin eile ära, tahaks hooga kohe kõik järgmised viis raamatut otsa tõlkida, sest see on tõsiselt hea sari – aga ootab Reeve’i “Larklight” ja ilmselt tuleb midagi veel vahele. Igatahes annan oma parima, et võimalikult kiiresti jätkata, ennustaksin Warriorsi sarjale Potteri populaarsust. Larklighti järel tuleb tõenäoliselt Darren Shani teine osa.
Ah jaa, siia oleme korjanud oma kassidest filmitud videod:
Paar uut pilti Triibikust
7. august 2008 kell 9:31 (Kassloomad)
Triibik on kasvanud, tubli ja rõõmus. Teised kassid keelduvad endiselt teda sallimast. Kes sisiseb niisama, kes üritab rünnata.
Homme tuleb aknamõõtja
28. juuli 2008 kell 19:40 (Igasugust)
… ja nädal hiljem peaksime aknad kätte ja ette saama. Aknaalused on juba ettenägelikult tühjaks tehtud ja mööbel toa keskel. Esialgse mõõtmise järgi peaksid kõik aknad olema eri mõõtu. Kakskümmend +x aastat vana kolhoosiehituse paneelmaja noh.
Triibik kosub, silmad säravad peas ja jookseb rõõmsalt nurrudes vastu. Mängib kui pöörane ja käsi närib nagu kutsikas, kel hambad sügelevad.
Kuidas tappa naabri koera
23. juuli 2008 kell 15:39 (Igasugust)
Reedel, 25. juulil kell 23.55 ETV.
Soovitan. Mulle meeldis. Esimest korda nägin seda lugu juhuslikult ja poole pealt. Teist korda nägin seda ilma tiitriteta ning kolmveerand teksti jäi arusaamatuks, ehkki tekst on pool mõnu. Hea eestikeelne tõlge oli ka.
Triibik ja hansa
23. juuli 2008 kell 8:49 (Igasugust, Kassloomad)
Põnn tuli hansa ajaks koju ja plaanisime reedel lõunase bussiga Tartusse ära sõita. Enne seda aga oli vaja neljapäeval apteegist päikesekaitsesalv kätte saada ja selle järele ma läbi vihmasaju ka silkasin.
Apteegi lähedal keset teed kössitas pisike rääbakas kassipoeg, ilmselgelt eksinud. Nii 3-4 kuud vana, mitte rohkem. Hakkas mulle järele vudima ja ootas kannatlikult apteegi kojas. Arutasime apteekriga läbi kõik ümberkaudsed kassipidajad ega osanud looma kellegi majapidamisse arvata. Ju siis kaugemalt inimestele järele sibanud ja ära eksinud. Märg nagu rääbis ja luukõhn. Võtsin koju kaasa, hale hakkas väikesest näljasest loomast. Saab vähemalt kõhu täis süüa, kuni kodu otsime.
Kodus tekkis uus probleem, kuna kassipoja omanikku ei õnnestunud lastel õhtu läbi kestnud uurimistööst hoolimata tuvastada. Kõige tõenäolisem omanik ei lasknud lapsi sissegi, rääkimata küsimise võimalusest. Lähem ülevaatus näitas ära nohu ja rähmased silmad (ehk siis kassigripp), sügelislestad kõrvades, apelsini moodi ümmarguse kõhu (solkmed) ja muidugi nälg, nälg, nälg… Sõi nii palju kui anti ja vahtis ihaleva pilguga rotte peale. Kuidas jätad sellise kaheks päevaks toidukausiga koju? Sööb ennast korraga haigeks ja siis on toit otsas ja kass näljas. Üllatus-üllatus, meid Tartus öömajatav pere pakkus, et võtku me kassipoeg kaasa. Nõnda siis tegimegi. Kõrgemad jõud aitasid pisikest hädavarest veelgi, sest kliinikus oli täiesti juhuslikult vaba vastuvõtuaeg just siis, kui Tartusse jõudsime, ja oma tohter veel tööl pealekauba. Talvi Neeme Farmaxist on kõige asjalikum kassiarst, keda mina oma pika elu jooksul näinud olen. Tagantjärele võib öelda, et see öömaja pakkumine sai Triibikule eluliselt otsustavaks, sest meie oleksime talle toonud küll ussi- ja kõrvarohu, aga selle peale poleks tulnud, et tal kopsupõletik võib olla. Ja tõepoolest oleks ta ilma järelevalveta end surnuks söönud sõna tõsises mõttes. Olematu tagumik saab nüüd kaks korda päevas antibiootikumisüste, järgmise nädala saab ilmselt tablettidega läbi. Pluss ravitoit ja seedimist taastavad pulbrid. Osavusest, millega aknalt putukas kinni püüti ja ära söödi, võiks järeldada, et on hädaga putuktoiduline olnud…
Tänaseks on kass juba natuke kassi nägu läinud, pehme ja karvane ja nurrub valjusti. Aga süllevõtmist ei taha, kõht on nii valus ikka veel. Sisin, turtsumine ja küüned-hambad on kerged käiku minema, aga õnneks mitte kõvasti. Nüüd oleks valmis juba päevade kaupa mängima. Teistest kassidest tuleb Triibik eraldi hoida, sest nood ei salli teda ega kavatse ilmselgelt sallima hakata. Nii et kui tervis tagasi, tuleb hakata kodu otsima. Väga omapärast värvi kass on tegelikult, pildilt ei paista, aga kukal ja selg on sellist tooni, nagu oleks neid punase juuksevärviga värvitud. Ja hästi suured silmad ning saba võib turriaetuna vaat et käsivarrejämeduseks muutuda.
Hansa tundus seekord lahjem kui eelmistel aastatel. Kõigepealt seepärast, et laat ei alanud reedel ega kestnud poole ööni, laupäeva õhtul kell 9 oli plats puhas nagu poleks hansat olnudki. Ja pühapäevane laadapilt oli pehmelt öeldes lahja ehk siis poole hõredam kui laupäevane (sõna otseses mõttes). Teiseks oli esinejaid harjumatult vähe. Mehhiko tantsijad olid muidugi vahvad ja põnnile hullult meeldis nende nugadega vehkimine ja kõlksutamine. Reede öösel kuulasime Jaani kirikus Triskelet (põnn virises peaaegu kogu kontserdi, et millal ära lõpeb, ja üritas end pingile magama keerata, nii palju siis muusika nautimisest, eks ole). Laupäeva öösel vaatasime turniiri, mis oli ohvriterohkem kui eelmised – neli osalejat, kaks kukkumist. Pühapäeva hommikul ajasime end kell 7 maast lahti ja kobisime linna peale minu kodustega kokku saama. Tegime põgusa tiiru poololematul laadal ja sõitsime siis koju aknaid mõõtma, sest jah, umbes augusti teisel nädalal tuleb akendevahetus, mis tähendab, et mööblit üsna täis elamises tuleb tekitada ligipääsud kõigile akendele. Ja sellega ma nüüd tegelema hakkangi.
Midagi tõeliselt head kassifännidele
16. juuli 2008 kell 9:29 (Tõlketöö)
Tegelikult kõigile loomahuvilistele. Erin Hunteri “Warriors’i” sarja esimene raamat (Sõdalased – Metsikusse ellu) peaks umbes kuu aja pärast tõlgituna kirjastusse jõudma. Tõsiselt põnev sari. Esimesed kolm raamatut olen ära näinud, ootan põnevusega neljandat kuni kuuendat.
Ja siis ta peatus, haistes endast eespool noort jänest. Veel paar sammu – ja ta nägi seda. End maadligi surudes hakkas kõuts jänese poole hiilima. Loom märkas kõutsi alles siis, kui too oli temast hiirepikkuse kaugusel. Siis oli juba hilja. Minema hopsav valge sabatutt äratas Tulekäpa kütiinstinktid. Sööst, käpahoop… ja jänes oli tal käes.
Tulekäpp haaras visklevast kerest kinni ja murdis jänese kähku maha.
Kollakihv vaatas väsinult üles, kui Tulekäpp jänese tema kõrvale maha pani. Emakassi vanadusest hall suu vajus ammuli. „Noh, tere siis jälle, kiisuke! Mina mõtlesin, et sa lippasid oma väikesi sõdalastest sõpru otsima.”
„Jah? Noh, ma võin seda nüüdki teha. Ja ära kutsu mind kiisukeseks.” Tulekäpp urises ja nügis jänest ninaga emakassile lähemale. Ta häbenes oma lahkust. „Kuule, kui sa seda ei taha, siis…”
„Ah… ei,” näugus Kollakihv ruttu. „Ma tahan seda küll.”
Tulekäpp jälgis, kuidas emakass saagi lõhki rebis ja hakkas seda kugistama. Ta enda nälg näpistas üha tugevamini ja suu valgus vett täis. Ta teadis, et ei tohiks söömisele isegi mõelda. Ta pidi veel jõudma klannile piisavalt liha tassida, kuid värske saak lõhnas nii hõrgult.
„Mmm-mmm.” Mõni minut hiljem ohkas Kollakihv raskelt ja vajus küljeli. „Esimene värske toit pärast mitut päeva.” Ta limpsis oma koonu puhtaks ja asus siis ennast kasima.
Justkui üks pesemine sind kuidagi puhtamaks teeks, mõtles Tulekäpp nina kirtsutades. See kass haises tõesti jõledalt.
Persetäie maht
10. juuli 2008 kell 10:00 (Igasugust)
Delfisse satun tavaliselt paar korda aastas ja seda kah siis, kui keegi konkreetse lingi annab. See pole muidugi midagi uut, et mõni artikli kommentaar on sisukam kui artikkel ise, aga seekordse leiu üle naersin küll südamest.
Autor on muidugi anonüümne, kuid kommentaar ise järgmine:
Sõna “persetäis” ei ole õige kasutada teatud isikute loetelu määratlusena.Vastav termin esineb juba Wiedemani sõnaraamatus kus see on lahti seletatud mahuühikuna: “Umbes 3/4 toopi.”
Hm, palju see toop üldse mahutas? Peaks uurima… Aga hea teada ikkagi.
Konservatiivid
29. juuni 2008 kell 9:10 (Rottloomad)
Meie rotid on hullult konservatiivseks muutunud. Hea küll, ma saan aru, et pesakarbi vahetus uue ja puhta vastu kutsub esile kahepäevase psühhotrauma teemal “mis meist nüüd saab, me jäime ilma koduta” (aga on siis vaja oma hädad pesasse teha, ah?). Aga võttes kuulda kellegi kavalat soovitust rotiplikade pikaks kasvanud küünte vastu (nii pisikesi asju mina küll lõikama ei julge hakata ning asjatundjad on teatavasti 60 km kaugusel) katta nende trepp liivapaberiga – mis te arvate, mis juhtus? Loomulikult – vaesed loomad ei pääsenud enam üles ega alla. “Te võtsite meie trepi ära!” Nad keeldusid oma treppi isegi puudutamast seni kui liivapaber sealt viimaks ära sai võetud.
Eile panin neile värsket, lõhnavat ja korralikku kohalikku heina tubli tuusti puuri möllamiseks. Rotid istusid terve päeva pesas ega pistnud ninagi välja rohkemaks kui korraks ettevaatlikult söömas käia. See lõhnas ju hoopis teistmoodi kui poehein. Täna nad juba õnneks liiguvad ringi. Ehk harjuvad ka heinaga.
Nad on viimasel ajal saanud peaaegu iga päev voodis pool tunnikest jooksmas käia, täitsa lahtiselt. Kõige lemmikum on tekialune. Ja kõige rõõmsamad on nad siis, kui me ise teki all kahel pool nende tekikoobast toestame ja nad ise saavad kahe vahel joosta ja inimesi mööda ringi ronida. Stella on sellest palju julgemaks muutunud. Huvitav on see, et väljas olles ei ürita nad midagi närida ega võta tavaliselt puurist väljas olles ka toidupala vastu – ja kui juhtumisi võtavad, siis tuleb seda sööma minna põue või puuri. Keelatud aladele nagu põrand ka ei tüki ja vähegi kaugemale minnes tormatakse kähku tagasi kontrollima, kas inimene on alles. Suvisel ajal on põuepugemisega muidugi raske – keegi kampsunit ei kanna ja üldse on riietus roti korralikuks varjumiseks liiga napp.
Naine, nõrkus on su nimi…
26. juuni 2008 kell 16:56 (Igasugust)
Your Gemstone is Amber |
 Creative, happy, and logical. You shine in any intellectual endeavor |
