Eelmine nädal

… läks suuresti migreenitsedes. Pea valutas neli päeva ja üritas viiendalgi natuke. Nii et sel nädalal tuleb kõvasti tööd järele teha.
Nädalavahetus oli selle eest vahva. Käisime Tartus vanamuusikafestivalil, vaatasime-kuulasime Albat (mul oli küll tuline kahju, et seekord polnud Miriam Anderseni – aga kui hiljem leidsin ta kodulehelt tema töögraafiku, mis sisaldas peamiselt pidevat liikumist Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja muude Euroopa riikide vahel, siis üks Eesti ots sinna vahele oleks ilmselt tõesti liig olnud. Sellest oli ka kahju, et Poul oma kuulsat kahe vilepilli korraga mängimist ei näidanud.) ja pärast veel Pärsia klassikat. Kambakesi käia on ikka hulga vahvam kui üksinda. Pärast jõime Chloega kuuma šokolaadi ja tema pool saime ka öömaja. Põnn nautis üksinda kodus olemist ja pühapäeva lõuna ajal koju jõudes avastasin üllatusega, et ta oli omapäi ja käskimata hulga igasuguseid töid ära teinud.
Ja täna õhtul võtan südame rindu ja võtan kuulda poe juures infotahvlil rippuvat üleskutset minna kõhutantsuringi oma pekki vähemaks raputama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: