Metsik ida

Nädalat poleks nagu olnudki.
Hommik algas tõdemusega, et loom pole loll. Loom nägi ära, et inimestel sõiduriided seljas ja lisaks harilikule äratuskellale mobiil helisemas. Loom läks paanikasse. Hommikust süstigi ei lasknud teha. Üldisele möllule lisas oma vürtsi väike pai Roosi, kes kõigepealt taipas, et tema kultusese ehk kassipuur läheb teise kassi kasutusse, ronis ise kähku sisse ja tõmbas enda järel käpaga võreukse kah kinni. Ta ei tee seda trikki muide üldse esimest korda. Välja tuli ta puurist selleks, et paanikas süsti vastu rabelevat ja susisevat Kiitsu rünnata. Üleüldine tohuvabohu ja möll ühesõnaga. Süst saigi edasi lükatud, šokis kass puuri topitud ja bussile tormatud. Kliinikus ikkagi ülevaatuse aeg kirjas, ei tahtnud raisku lasta. Ja kõige kindlam viis kassi pissiprooviga Tartusse jõuda on viia see kohale värskena kassi sees.

Kassi saime seekord tunni ajaga kätte. Oli olnud väga tubli ja koostöövalmis, kiideti igatpidi. Arstil oli temast täitsa hale nagu meil endilgi. Oli lamanud loomake laua peal ja palunud: “Ärge ainult torkige, ma teen kõik ise, palun-palun-palun, pissin ka ise…” Ja nii tegigi. Eks ta vaene loom on hullult ära süstitud küll, vahepeal oli ju 5 süsti öö jooksul, praegu 2 ööpäevas. Sai nüüd vaheldusrikkama toidu peale, ravimenüült profülaktilisele. Süste ka enam juurde ei kirjutatud. Paari kuu pärast kontrolli nagu neeruhaigete puhul ikka käib. Analüüsi järgi täiesti kasutuskõlblik kass, lihtsalt silm tuleb peal hoida. Kodus muidugi hakkas va elukas meid alatuteks reeturiteks sõimama, ei lase isegi pai teha õieti ja passib, ega keegi kinni taha võtta.

Linnas saime veel üle hulga aja Necroga kokku, vahva oli teda näha. Ehk näeb teinekordki.
Koju jõudes shoppasin veel sissesõitnud kaltsukas, magasin nagu laip kaks tundi ja siis tuli ootamatu töö, millega õhtu sai sisustada. Ja ongi see reede läbi.

Higgins leidis foorumist laheda lehe http://www.llbbl.com/data/RPG-motivational/
Paar näidet selle sisust.

… neile, kes pole veel avastanud.

http://taliesintoomas.blogspot.com/

Lugege. See ON hea.

… kulgenud ühtlases töises tempos, uudisteta ning ühe tegemist vajava kuhja kallalt teise kallale tormates. Tavaline elurütm. Brechlen hakkab tasakesi tuure koguma. Kuid hästi tasakesi. Wode kallale minna pole veel jaksu, see kaks nädalat väga rütmitut elu mõjub siiani mingil määral. Inglise keele grupp on mul hämmastavalt tubli, lausa üle mõistuse tubli, jääb üle pöialt pidada, et neil sellest õppimisest abi oleks ja nad tõesti sinna Iirimaale saaksid. Ma pole ju professionaal. Kuid avastus, et nad pärast mingit kümnetunnist tegelemist asjaga (ehk siis viis kahetunnist seanssi) saavad hakkama viienda klassi töövihiku harjutustega, andis tiivad paremini kui Red Bull. Näib, et nad üritavad tsehhis kala fileerideski inglise keeles vestelda. See võib väga lõbus pilt olla. Väga lustlik kamp, hoian neile kõiki pöidlaid korraga.

Darreni esimese raamatu saba paistab, järgmiseks tuleb – üllatus-üllatus, mitte Molly Moon ega Servamaa, vaid hiirteraamatu teine osa – Michael Hoeye “The Sands of Time”. Ma ei mõista, miks see autor mulle Agatha Christiet meenutab. Igatahes nagu aru saan, on lähema paari kuu jooksul mitut minu tõlgitud raamatut letile oodata, Pullmani “Hernetont ja ta teener” ootab vist kaanepilti ja Molly Mooni esimene raamat peaks olema varsti (hämmastavalt ruttu) trükist jõudmas. Ma ei mäletagi enam, mis täpselt kui kaugel oli, kui nüüd midagi ära ei unustanud, on mul praegu 5 tõlget kirjastuses kenasti trükki jõudmist ootamas. Ja seekord peaks Tolkien tõesti jõulumüüki jõudma, Sash on tublit tööd teinud.

… põnni toas tuntud mängu “15”. Noh, seda, kus 16 ruudu peal on 15 klotsi, mis tuleb õigesse järjekorda manööverdada. Klotsid on mööbel. See vaba ruut on põrandapind. Mängu ajal paneme ka tapeeti seina. Ma parem ei kirjelda, kuidas ülejäänud elamine välja näeb.

… võtan ühe nädala puhtalt Brettonia kirjutamiseks. muu möllu kõrval on see väga unarusse jäänud.

Kass on enam-vähem kobe, aiamaal sai käidud, palju igasuguseid muid töid tehtud – noh, ühesõnaga keel väsimusest ripakil kogu aeg. Praegu käib põnni toas ajalehtede seina kleepimine. Ta tahab kähku oma uue laua paika saada.

Sash says: kiitsu kodus ja rõõmust lolliks läinud?
Shadow says: enam-vähem. Ja Roosi tahaks ta maha murda
Sash says: kujutan ette
Sash says: tormas kohe vetsu ja pissis põhjalikult?
Shadow says: minuga koos tuli vetsu ja läks potile
Sash says: lahe
Sash says: täitsa uskumatu loom
Shadow says: no ta on harjunud oma vetsupotiga
Shadow says: ja ilmselt ei osanud kliiniku puhast potti seostada, tal käib ju lõhna järgi
Shadow says: oleks mõni arst ette näidanud… äkki oleks asjagi saanud
Sash says: muig
Shadow says: aga homme sõidab ikka korra veel kliinikusse üle vaadata
Shadow says: rohtude ja asjade järgi peab nagunii minema
Shadow says: pean vist igaks juhuks miski kella kolmeks öösel kella panema, et kass pissile viia
Shadow says: põnniga ei läind va tõbras
Shadow says: Liisu juba lepib, aga Roosi on täitsa agressiivne
Shadow says: kaklesid läbi arvutitoa ukse inglise keele tunni ajal pimesi
Sash says: isver kyll
Sash says: ei tea miks siis…
Shadow says: Roosi ütleb, et võõras
Shadow says: teine lõhn juures ja Roosil on haugi mälu
———-
Pool tundi hiljem:

Shadow says: kiits ei anna ennast enam süstimiseks kätte pärast esimest kodus saadud süsti
Shadow says: kadus voodi alla
Sash says: ja regulaarselt peab süstima?
Shadow says: nojah
Shadow says: aga õnneks ronis kähku välja
Shadow says: süstimine on järsku muutunud actioniks
Sash says: heh… sa peaks talle kuidagi selgeks tegema, et kui ei lase, siis viiakse Tartusse tagasi
Shadow says: me üritasime veenda
Shadow says: aga enne ei saanudki kui Higgins ta jõuga kapist välja tõstis
Sash says: te peate voodialused blokeerima
Shadow says: jah, ta üritas tugitooli alla pugeda, aga ei mahtunud
Sash says: irw
Shadow says: õnneks oli piisavalt naiivne, et arvutituppa tulla
Shadow says: ma ei kujuta ette, mis nõksuga talle homme kell 7 tehakse seda süsti, mis kell 8 peaks olema… sest 7.25 läheb teatavasti buss Tartu poole…

Järelmaksu peale võetud kass saadetakse katseliselt koju ööseks. Põnni toas tuleb tapeedivahetus ja mööbli ümberpaigutamine. Darren Shani tuleb hakata forsseeritult tegema. Õhtul on inglise keel. Maja näeb välja nagu maailm enne loomist. Aiamaa ootab kannatlikult, aga vaevalt tal kauaks kannatust jätkub enam. Puudevaru tuleb igaks juhuks tuppa tassida. Vaibad kloppida. Tormata poodi, sidesse ja apteeki.

Aga tegelikult on elu ilus.

Eilsest õhtust saati põnniga kodus, mees ja kass endiselt Tartus. Kass paraneb jõudsalt, aga ikka veel ei… noh, teate küll. Reede hommikul oskas teha sääred ja istus seitse tundi Ryhkija vanni all. nii palju kliinikust ja tilgutist, eks ole. Osavalt valitud pelgupaik, sihuke 3×3 m mullivanni alust torurägastikku, kivirinnatis ümber ja üks pisike auk, kust kass sisse mahub ja teised mitte. Läbirääkimisi keeldus pidamast ning välja ei tulnud. Kui bussiga kohale jõudsin viimaks, ronis kutsumise peale jorisedes välja ning oli poole tunni pärast juba seal, kus ta olla ei tahtnud. Kliinikus imestati alguses, miks kassi püüdmiseks seitse tundi kulus, pärast said aru küll. Liputasime süüdlaslikult saba ja pakkusime käppa. Igaks juhuks oli suur Kuldkrooni tort ka käpas. Ma väga loodan, et see lohutas natuke seda vettöötajat, kelle kõutsinahk hirmuga täis pissis. Tema nimi ja nägu hoiti paraku saladuses.

Meil on Farmaxis fantastiline tohter, kes tuli nädalavahetuse mõlemal päeval omal algatusel tööle, et ei peaks EPA-sse minema. Kauples isegi ülemuselt välja, et nende päevade eest ei võetud topelthinda. Farmaxis on üldse väga lahe rahvas, seal käiks niisamagi ilmselt, kui rahakott kannataks. Eelmise nädala keskel elasime üle üllatuse, et registratuuriletis võttis hommikul kõutsi vastu… Onu Bella. Mul oli mingi mälestus selle kohta, et ta on kassifänn, aga leida teda kliiniku töötajate seast oli ikka paras jahmatus küll. Tõi kohvi ja oli muidu tore. See kohv oli bussilt tulnud unisele ja väsinud minukesele eriti soe üllatus. Kiits pidi neil olema juba midagi maskotitaolist, et hommikul käivad tööletulijad teda tervitamas. Nojah, vaevalt neil nii pikalt paikseid asukaid seal eriti palju on.

Kliinikus on kõuts veest vaiksem ja rohust madalam, õhtul-öösel lobiseb rohkem kui kliiniku papagoi, nõuab kõhu alt sügamist ja ühel õhtul uuris pikalt, käpp võre vahelt läbi, mismoodi täpselt see kast kinni käib. Sügav tänu veel kord Tanile, kes on lasknud meil niiviisi pikalt enda kaela peal elada, ausalt, see polnud ette plaanitud, et sajame sisse ja jääme kaheks nädalaks.
Oeh.

Seda tööd, mis kõik nüüd tuleb järgi teha selle nädalaga, mis kodus…

Kogu aeg mõtlen, et kõik on meeles ja saab korraliku ülevaatliku aruande teha, aga tühjagi ta on ning ilmselt on pidev väsimus oma töö teinud. Laupäeval sai asja korraks nii kaugele, et terve õhtu ja öö sai märgi ajalehti puuris kuivade vastu vahetada, aga pühapäeval on Farmax õnnetuseks kinni ja tuli minna Maaülikooli suurde uhkesse kliinikusse. Maaülikooli kliiniku suhtes tekkis kahtlane tunne juba arstile registreerides, kui sealt teatati kuuldes, et kass on 11 aastat vana, et neil pole vaba aega ning soovitati Farmaxisse või R-kliinikusse minna. Igatahes saime pühapäevaks saatekirja kaasa, kus kõik kirjas, mida ja kuidas vaja teha. Kass võeti vastu ja anti pärast hästi kiiresti kätte, ei mingeid kommentaare, aga pissiva kassi asemel oli meil jälle mittepissiv kass, süstid anti raviskeemile mittevastavalt ja valmispandud süstaldel oli õhk sees. Nii palju siis ülikoolist. Arve oli küll poole väiksem, aga kusagilt ei saanud välja lugeda, mis õieti tehti ja mis tegemata jäeti. Kuna me olime Farmaxi arstide igaõhtuse põhjaliku aruandega juba hellitatud, siis oli selline suhtumine eriti võõrastav.

Niisiis alustasime otsast peale. Päeval kliinikus tilguti all, õhtul-öösel 4-5 süsti kella pealt. Lootuseks liivakork ära lahustada või põletik nii palju maha saada, et õnnestuks liiv välja loputada. Nii head suhtumist ja teenindust kui Tartus Farmaxis pole ma kusagil näinud, nii et vedas. Nädalavahetust ootan aga murelikult, sest laupäev-pühapäev tuleks taas käia ülikooli kliinikus.
Ja ärge küsige, mis see värk kokku maksab. Ausalt, te ei taha teada.

Tulin korraks koju kasse majandama ja vahetusriideid võtma. Liiga väsinud, et pikalt kirjutada. Asjad vist paranevad vaikselt, aga koju jõuame tõenäoliselt umbes esmaspäeval.

Õhtul vihjas Kiits, et põis ei tööta. Täna sai asi kinnitust. Kiirkorras loomaarstile ehk lõunase bussiga Tartusse. Tuleb leida kambale öömaja ja homme alles koju tagasi. Põnn keeldus koju jäämast.